Lisa kommentaar

Kliendikaartide uputus 21. sajandil? Päriselt ka või?!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Minu kehtivad kliendikaardid (seisuga 15. mai 2017. a.)

Teate, mis klots see siin pildil on? Need on minu kõik kehtivad kliendikaardid, taustaks üks kaartidest, et saaksite paremini aimu paki kõrgusest.

Koristasin riiuleid ja rahakotti, otsides taga tegelikult ühtainumast kaarti. Sest pahatihti on kaupmeestel see komme, et kui lähed midagi ostma, siis võid kliendibaasis ju olla, aga kui kaarti kaasas ei ole, siis soodustust ei saa. Punkt.

Ja sooritad siis selle spontaanse ostu, kuna sattusid juhtumisi poodi X, mida külastad vahel, aga mitte igal nädalal, täishinnaga – hoolimata sellest, et oled tegelikult “kallis klient” ja puha.

Teisest küljest on igasuguste ID-kaardi põhiste lahendustega sinu tarbimismustrid kergemini jälgitavad ja rahaks tehtavad. Kas ma tahan soovitusi stiilis “kui ostsid toote X, võib sulle meeldida ka toode Y”? Kas ma tahan, et minu tarbimimustrid moodustavad suurandmestikus ühe etteaimatava andmerea?

Nali on aga selles, et ka siit kohmakast pakist moodustub see andmerida. Nii et, tegelikult saaks lihtsalt ID-kaardiga hakkama küll, sellest ei muutuks miskit. Ainult tengelpung oleks pisut kergem ja spontaansed ostud oleks “kalli kliendi” väärilised.

Hakkan edaspidi jälgima, kas mõni siin pakis olevatest toodete ja teenuste pakkujatest suudab siduda kliendiandmed ID-kaardi vm identideedipõhise lahendusega. Saaks selle “kaupmeeste häbipaki” ehk natukegi madalamaks. Edumeelsematest tegijatest annan hea meelega märku siin postituse sabas.

15.05.17. maha läheb Pesapuu, sest sealt öeldi kenasti, et nad ongi läinud isikut tõendava dokumendi peale üle oma klientide tuvastamisel.

Samuti lahkub pakist CoffeeIN, kuna ma ei joo juba aastaid kohvi ega nüüd mõnda aega ka kakaod (mida sai viimati neilt ostetud). Topsiga kuuma joogi kaasaostmine ei ole pealegi minusuguse meister-lödistaja jaoks.

Üks vana Bauhofi meistriklubi kaart meie armastatud meesnäitlejate pildiga – no see lihtsalt ikkagi ei kehti juba kolm aastat, aga oli ebaõiglaselt pakis.

Lisa kommentaar

Aastalõpuülevaade

Enne, kui ohkan kergendunult selle aasta lõppemise üle (umbes neli tundi on aega, nii et vara veel kilgata), panen siia üles väikese aastalõpuülevaate. Traditsioonilist käsitööparaadi pole. No ei ole, mul süda tilgub verd, aga tänavune aasta ongi olnud tohutult kidur ja liialt asine.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Ja siin on siis ühed kindad. Maarimäe talu lõngast, hästi olulisele inimesele, kelle jaoks tikkisin espetsiaalselt natuke vigureid peale. Et oleks temal ilus vaadata ja endal ka süda rahul. Hästi soojad kindad said, muide.

Aga muidu sai mõndagi alustatud (saladus) ja ühtteist ka jätkatud (samuti saladus). Nokitsen neid asju uuel aastal teha, kui mahti. See on uusaastalubadus, kui nii võib öelda. Püüan olla 2017. aastal nobedam nokitseja ja ühtteist alustatut lõpule viia!

Ja me võtsime poistega ette mõningasi trette. Kevadvaheaja treti tegime Leedusse, peamiselt külastasime Vilniust ja Trakai kindlust. Kuttidega on miskipärast nii, et kui juba reisile minna, siis tuleb kõiksugu kindlused (varasemast ajast Turaida, Cesis, Rakvere, Narva jne) läbi kolistada. See oli minu “üksikvanema” väljakutse, sest ei ole lihtne kaht jõnglast üksi võõras kohas ohjata. Aga hakkama me saime.

collage-leedu

Vilniuse toomkiri, Suur-M Trakais, kaunitar Trakais, Väike-M Vilniuses asuvas mänguasjamuuseumis, Vilniuse uuslinn

Teine tõsisem ettevõtmine oli Taasiseseisvumispäeva aegne sõit Loode-Eestisse. Kahtlane ilm, aga hea seegi, et ei pidanud jopet ja kaduma kippuvaid kindaid kaasa vedama (nagu Vilniuses). Alustuseks sõitsime läbi meile seni tundmatu Raplamaa (NÜÜD OLEME PESAKONNAGA KORRA VÄHEMALT IGASSE EESTI MAAKONDA SATTUNUD!!!), ekslesime Riisipere mõisat otsides ja lõhkusime mingil külavaheteel peaaegu, et autol põhja ära. Siis saatsime Riisipere seenele (kunagi teinekord ehk, mõne teadjama inimesega koos..) ja võtsime suuna Padisele, sattusime Madisele (mis oli Väike-M-i jaoks jube naljakas), Paldiskisse, Pakri tuletorni, Keila-Joale, piilusime pisikest Treppoja ja tegime kiire klõpsu Türisalu pangal. Kui umbes kuu aega varem olime avastanud natuke Ida-Harjumaad (Jägala juga, Kaberneeme, Linnamäe hüdroelektrijaam), siis see oli poiste jaoks oluline Lääne-Harjumaa trett.

collage-2016_pakri

Kutid Türisalu pangal, Keila-Joa juga, Treppoja astangud, Pakri tuletorni keerdtrepp

Muidugi viis tee meid ka Tallinnasse (Lennusadamasse), Rakverre, Sibulatee kohvikute päevale, Murrumetsa ja Valgesoo matkaradadele ja mujalegi. Mina avastasin enda jaoks siguri, raamatute restaureerimise ning rulluisutamise peened kunstid, Suur-M istus oma vana nimekaimu eeskujul (isegi kui ta seda ei tea) sõudepaati aerude taha, Väike-M kui meie pere noorim liige on nüüdseks innustunud raamatute lugeja ja kirjutada ning R.. Tema on olemas siis, kui käes on hetked, mis ei kannata trükimusta ega fotole jäädvustamist. Härra Sebastian on aga nüüd aasta vanem kass-pätt, kes meid üllatamast ei väsi.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Sebastian, 13. jaanuaril 2016

 

Lisa kommentaar

Sokkides sobrades ehk harakas koristab pesa

Täna on toomapäev, nagu üks hea tuttav mind FBs teavitas. Elamine tuleb korda teha! Ma ei usu, et ma üksi kogu elamisest jaksaks nüüd üle käia, aga tegin algust ja korrastasin kogu pere soki- ja pesusahtlid ära. KonMari juhiseid järgides, sest minuni jõudis lõpuks ometi tema korrastuskunsti raamat. No ei tea, kas toimib, mõtlesin. Aga proovida ju võib.

Continue Reading »

Lisa kommentaar

♥ > (jätk varasemale tätoveeringute postitusele)

postit_16-11-13

See on poolik võrratus, iga 2. klassi lapski teab seda. Aga vahel on osa võrratusest miski, mida ei taha meenutada, kuna meenutamine on liiga raske. Ja siis on ehk mõistlikum keskenduda olulisele ja korrata kui mantrat, et see olulisem on suurem ja et selleta ei saa elada – pean seda silmas sõna otseses mõttes.

Post-it’il on niisiis kavand ja olen sellega üsna rahul.

Lisa kommentaar

Ennast otsides – mis mind rõõmustab?

Marie Kondo (KonMari) nimi ei ole eestlastele tõenäoliselt päris võõras. Tema “Jaapani korrastuskunst : korrastamise elumuutev vägi” on ilmunud juba eelmisel aastal, “Spark joy : an illustrated guide to the Japanese art of tidying” (tundub samasse sounda tüüriv raamat olevat) aga tänavu. Mul ei ole õnnestunud tema raamatuid veel lugeda, kuid mujal maailmas on tema ideed leidnud omajagu (positiivset) vastukaja ning sealtki saab pisut piiluda, mida kasulikku Marie Kondo siis soovitanud on. Tundub põnev!

Continue Reading »

Lisa kommentaar

Ennast otsides – kõrgem enesehinnang

Enesehinnang, täpsemalt madalast enesehinnangust tulenevad probleemid, on olnud järgmine teema, mis viimasel ajal minu huviorbiiti on jõudnud. Kui eelmises postituses oli juttu serotoniinist ja dopamiinist, mille vähesus mõjutab väidetavalt depressiivsust, siis seekord lisan valemisse teatud psühholoogilised mustrid, mis samuti võivad (ehkki alati ei pruugi) mõjutada enesetunnet, pikemas perspektiivis aga enesehinnangut.

Continue Reading »

Lisa kommentaar

Vaimse tervisega seotud tätoveeringud

Vahel koged väikest avastust. Saad teada, et kahest kaarekesest koosnev kalamärk auto pagasiluugil sümboliseerib tegelikult autojuhi soovi Taevaisa kaitse järele. Või et taskust tolkneva bandana värvi järgi võib aru saada homo seksieelistusest. Aga mind ei huvita hetkel kristlased ega ka homod, vaid hoopis üks teine teema. On ju teada, et erinevates subkultuurides on kasutatud tätoveeringuid teatud ideede sümboliseerimiseks, kuid tundub, et pisut vähem on teada (vaimse) tervisega seotud tätoveeringute tähendustest. Kui olen sel teemal rääkinud inimestega, kes idee poolest võiks asjaga kursis olla, siis üldiselt vaadatakse mind suurte silmadega ja kehitatakse õlgu. Samas, võttes arvesse, et näiteks depressiooni on kutsutud “21. sajandi katkuks”, on võib-olla abiks, kui pöörata tähelepanu sümbolitele, mis on seotud (vaimse) tervisega. Eriti tätoveeringuni jõudmine ei pruugi olla lihtne samm, pigem on tegemist hoolikalt kaalutletud otsusega ja vahel võib-olla ka sooviga olukorrast ümbritsevaile hääletult märku anda. Ja nii, nagu bandanaga homod või kalamärgiga kristlased võivad sarnase sümboliga mõttekaaslast kohates olla rahul, siis miks ei võiks äratundmisrõõm ka sarnase terviseprobleemiga inimesi vallata? Eriti, kui rõõmust jääbki väheks.

Continue Reading »