Lisa kommentaar

Talisuplemine – esimene hooaeg ehk ühe väga algaja “pingviini” pihtimused

Tänavu juunis toimunud töistel suvepäevadel oli mul taas võimalus kanuuga sõita. Seekord tüürijana, kuid kuna tüürimises ei ole ma kuigi osav nagu see esmakordne kogemus näitas, juhtus meil õnnetus: paat läks ümber. Ja nii me lobistasime seal Ahja jões, matkakorraldaja paati tühjendada aidates – sest oli teada, et see on “ohtlik koht”. Lisaks sellele, et uputasin seal oma telefoni (2-SIM telefonist sai pärast parandust 1-SIM telefon), kukkusin põlve katki ja kolleeg kaotas oma lemmiksärgi, juhtus veel midagi. Läbi vees pladistamise avastasin ühtäkki, et jõevesi ei olegi nii külm. Kui varem pidasin 22-kraadist vett absoluutselt alampiiriks, mille puhul suplema minna, siis korraga oli see piir kadunud.

 

Päikesetõus Anne kanali ääres. 8.11.17.

Päikesetõus Anne kanali ääres. 8.11.17.

 

Continue Reading »

Advertisements
Lisa kommentaar

“He, She and It” / Marge Piercy – vahelduseks pisut küberpunki

Vahel on vahva lugeda ulmekaid, et vaadata, mis on nende autorite arvates saanud maailmast tulevikus. Eriti omapäraseks kujuneb kogemus siis, kui tegemist on juba omajagu vana raamatuga. 1991. aastal kirjutas Marge Piercy ulmeka “He, she and it” ja 2017. aastal ma seda just lugema juhtusingi.

51qOvQe0UqL._SX302_BO1,204,203,200_

Continue Reading »

Lisa kommentaar

Luuletused, pühendatud tänavusügistele Tartu Ülikooli info- ja teadmusjuhtimise magistrantuuri “rebastele” (27.10.17.)

Kui meil “rebaseid ristitakse”, oodatakse ka õppejõududelt panust. Nii ma siis luuletasin, info- ja teadmusjuhtimise teemadel.

***

Proloog (inspireeritud hiljutistest katkenditest tööst riigiametites):
“Meil pole raha, et teenust testida,”
ütles boss bravuuriks žestiga,
sest
“Kui see ei tööta korralikult, saame sellest ju nagunii teada!”

 

Epiloog (lugeda crescendo):

Süsteem on jälle
hangunud higitilk
kukub lõhestades
kõrvulukustava vaikuse
t  u  h  a  n  d  e  k  s   k  i  l  l  u  k  s
mille kokkupanemiseks
monteerimiseks
konstrueerimiseks
organiseerimiseks
kulub kümnete infospetsialistide
verd higi ja pisaraid
sest KESSE KURAMUS
IKKA VIITSIB
MÄSSATA DOKUMENTATSIOONIGA
KUI ON VAJA TEHA TÖÖD?!

Lisa kommentaar

Twitterbotid, ehk, netis ei tea keegi, et oled tegelikult (ro)bot

 

bots2

On the Internet, Nobody Knows You’re a Bot Participant. Pilt Elsevier Sci Tech Connect lehelt.

 

Pärast seda, kui Andrew Chadwick mainis #AoIR2017 konverentsil (vt 1:25:11 klipis!), kui suure osakaalu Twitteri säutsudest oli loodud viimaste USA presidendivalimiste kampaaniate ajal bottide poolt, tekkis mul endal uudishimu, et seda ala korraks pisut konkreetsemalt uurida. Nii uurimise mõttes (sest mis mõtet on teostada Twitteri postituste analüüsi, kui see ei ava enam inimeste, vaid algoritmide tegevust) kui ka praktilises postitamise mõttes.

Continue Reading »

Lisa kommentaar

Sügisene ja kiiksuline Tartu

Noorena mõtlesin, nagu paljud teisedki noored, selle üle, mida pean lemmik-aastaajaks. Nüüd, kui Tartus elamisest saab varsti juba 20 aastat, ei pääse kuidagi üle ega ümber sellest, et üks suurimaid lemmikuid on siinne sügis. Täpsemalt: kuldne sügis. See on aeg, mil loodus loobub tasapisi oma suvisest küllusest ja sätib tasapisi talveuneks valmis. See on ühtlasi aeg, mida on rõõm jäädvustada. Ja siis veel väikesed kiiksud, mis mulle Tartu puhul meeldivad. Ka need väärivad jäädvustamist, tundub mulle.

Continue Reading »

Lisa kommentaar

 Eesti Rahva Muuseumis avati reedel uus näitus, unenäolisem kui kunagi varem.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Fotol killuke näitust, 13.10.2017.

Continue Reading »

Lisa kommentaar

Kliendikaartide uputus 21. sajandil? Päriselt ka või?!

OLYMPUS DIGITAL CAMERA

Minu kehtivad kliendikaardid (seisuga 15. mai 2017. a.)

Teate, mis klots see siin pildil on? Need on minu kõik kehtivad kliendikaardid, taustaks üks kaartidest, et saaksite paremini aimu paki kõrgusest.

Koristasin riiuleid ja rahakotti, otsides taga tegelikult ühtainumast kaarti. Sest pahatihti on kaupmeestel see komme, et kui lähed midagi ostma, siis võid kliendibaasis ju olla, aga kui kaarti kaasas ei ole, siis soodustust ei saa. Punkt.

Ja sooritad siis selle spontaanse ostu, kuna sattusid juhtumisi poodi X, mida külastad vahel, aga mitte igal nädalal, täishinnaga – hoolimata sellest, et oled tegelikult “kallis klient” ja puha.

Teisest küljest on igasuguste ID-kaardi põhiste lahendustega sinu tarbimismustrid kergemini jälgitavad ja rahaks tehtavad. Kas ma tahan soovitusi stiilis “kui ostsid toote X, võib sulle meeldida ka toode Y”? Kas ma tahan, et minu tarbimimustrid moodustavad suurandmestikus ühe etteaimatava andmerea?

Nali on aga selles, et ka siit kohmakast pakist moodustub see andmerida. Nii et, tegelikult saaks lihtsalt ID-kaardiga hakkama küll, sellest ei muutuks miskit. Ainult tengelpung oleks pisut kergem ja spontaansed ostud oleks “kalli kliendi” väärilised.

Hakkan edaspidi jälgima, kas mõni siin pakis olevatest toodete ja teenuste pakkujatest suudab siduda kliendiandmed ID-kaardi vm identideedipõhise lahendusega. Saaks selle “kaupmeeste häbipaki” ehk natukegi madalamaks. Edumeelsematest tegijatest annan hea meelega märku siin postituse sabas.

15.05.17. maha läheb Pesapuu, sest sealt öeldi kenasti, et nad ongi läinud isikut tõendava dokumendi peale üle oma klientide tuvastamisel.

Samuti lahkub pakist CoffeeIN, kuna ma ei joo juba aastaid kohvi ega nüüd mõnda aega ka kakaod (mida sai viimati neilt ostetud). Topsiga kuuma joogi kaasaostmine ei ole pealegi minusuguse meister-lödistaja jaoks.

Üks vana Bauhofi meistriklubi kaart meie armastatud meesnäitlejate pildiga – no see lihtsalt ikkagi ei kehti juba kolm aastat, aga oli ebaõiglaselt pakis.